Foto või laser

Aina tihedamini esitavad endale seda küsimust endale need, kes on otsustanud alatiseks liigsetest karvadest vabaneda. Foto- ja laserepilatsioon omavad ühiseid juuri, kuid nende erinevus on väga suur. On olemas mõistujutt tuvist, kes otsustas ehitada pesa, kuid kui põhi oli valmis sai ta aru, et enam edasi ehitada ta ei jõua ning mõtles, et võib ju leppida sellega, mis on. Umbes sama lugu toimus ka fotoepilaatoritega – need on sisuliselt lõpuni ehitamata laserepilaatorid. Põhiosa on üldiselt sama: jõuagregaat pluss impulsslambid. Sellega aga sarnasus piirdub. Laserepilaator on tunduvalt rohkem arenenud tehnoloogiline saavutus, sisaldades endas kõrgtehnoloogiliselt valmistatud ülipuhtaid monokristalle, klaasfiiberoptilisi edastuskomponente, dünaamilist jahutussüsteemi, keerulist automaatikat jne. See oli jõukohane vaid Ameerika korporatsioonile CANDELA, kellel on kõrge teaduslik tehnoloogiline potensiaal ja aastatepikkune töökogemus kosmeetiliste tehnoloogiate valdkonnas, just niimoodi lõi CANDELA dünaamilise jahutussüsteemiga laserepilaatori.

Nii nagu lõpetamata pesa, võivad fotoepilaatorid eksisteerida, aga epileerimisprotseduuri mittetäiuslikkus on neis olemas algusest peale. Fotoepilaatorid ei ole registreeritud meditsiiniliste seadmetena ning nendega töötamine ei nõua meditsiinilist litsentsi – seetõttu on nad väga levinud keskklassi salongides. Kuid ei tohi mõelda, et fotoepilaator on täielikult ohutu. Kuna lambi välk kiirgab väga laia spektriosa, siis on võimalik etteaimamatute kõrvaltoimete teke: põletused, pigmentatsioon, karvade kasvu stimulatsioon jne. Kõige suuremad fotoepilatsiooni puudused on madal efektiivsus ja selle tulemusena kõrge maksumus. Kuna fotoepilaator on oluliselt odavam laserepilaatoritest on ta väga laialt levinud. Vahel reklaamitakse neid kui laserepilaatoreid, tekitades patsientides segadust.

Milles on foto- ja laserepilatsiooni erinevus? Kas on vahe efektiivsuses? Kui ohtlik on fotoepilatsioon?

Viimase kolme aasta jookusl on tänu suurele laserepilatsiooni populaarsusele tekkinud suhteliselt palju süsteeme niinimetatud fotoepilatsiooni jaoks. Nii laserepilatsiooni kui fotoepilatsiooni aluseks on üks ja see sama füüsikaline printsiip – selektiivne fototermolüüs. See tähendab materjali kuumenemist valguskiirguse neeldumise toimel. Tegevuse printsiip on ainuke, mis seob laser- ja fotoepilatsiooni.

Nagu teada, on laserkiirguse eripäraks tema monokroomsus, st. iga laseri tüüp kiirgab rangelt fikseeritud lainepikkusega valgust.

Fotoepilatsiooni süsteemides kasutatakse laseriga võrreldes odavaid krüptoonlampe, mis on oma omaduste poolest sarnased fotoaparaatide välkudes kasutatavate lampidega.

Valguslainete spekter, mida selline lamp kiirgab on väga lai – alustades üliohtlikust UV- kiirgusest lõpetades infrapunakiirgusega. Kogu valguslainete spektriulatusest, mis kiiratakse lambist, kasutame vaid väga kitsast osa. Fotoepilatsiooni süsteemi tootjad on sunnitud paigaldama filtreid, mis hoivad eemale UV kiirguse. Selleks, et kuidagi läheneda efektiivsuselt laserile, paigaldavad tootajad erinevaid lisavalgusfiltreid, mille ülesanne on konsentreerida kogu lambi energia kitsas spektris. Sealjuures reklaamitakse neid kui fenomenaalseid saavutusi efektiivsuse tõstmise alal, kuid ei ole olemas filtrit, mis võimaldaks tavalise valguse omadusi lähendada laserite omadustele. Seetõttu lambi impulsi energia tuleb „venitatuna“ laias spektris. Osa sellest energiast viib karvakeha soojenemisele, teine osa sellest energiast raisatakse naha soendamiseks, mis on aga ohtlik. Kuid laserepilatsiooni puhul läheb kogu energia karvakeha soojendamisele ja effektiivsus on maksimaalne.

Nahapõletuse risk on fotoepilatsiooni kasutades suhteliselt suur. Fotoepilatsioon on palju valulikum kui laserepilatsioon. On teada juhtumeid, kus fotoepilatsiooni tagajärjel on tumedad karvad muutunud vaid heledaks, kuid jätkavad kasvamist. Siit järeldub, et fotoepilatsioon hävitab karvas olevat melaniini, aga ei takista edasist karvakasvu. Kaudselt tõestab see fotoepilatsiooni madalat effektiivsust.

Teatavasti on laserikiirguse eripäraks tema ühevärvilisus (monokroomsus), s.t. iga laseritüüp kiirgab valgust rangelt fikseeritud lainepikkusega. Kui me aga teame erinevate laserite füüsikalisi omadusi, siis me saame 100% täpsusega prognoosida laseri toimet naha struktuurile. Epileerimisel soojeneb karvakeha väga lühikese ajaga temperatuurini, millisel folliikul hukkub. Sellejuures on soojenemise aeg valitud täpselt selline, et see oleks piisavalt pikk hävitamaks karva folliikulit ja samas piisavalt lühike, et vältida soojuse edastamist naha kudedele. Just nimelt see tagab laserepilatsiooni kõrge kvaliteeti ja ohutuse.